Vabaiigi Presidendi K-Pätsi külaskäik Saaremaale

Kaitse Kodu!, 31. august 1939, nr. 16, lk. 474-477.

Pühapäeval ja esmaspäeval, 20. ja 21. augustil, oli kogu Eesti tähelepanu suunatud Saaremaale, kuhu sõitis Vabariigi President K. Päts, et tutvuda meie suurima saare rahvaga ja ta eluga. Presidenti saatsid sotsiaalminister O. Kask, Presidendi vanem käsundusohvitser kol. H. Grabbi ja noorem käsundusohvitser ltn. O. Jaakson.

Saaremaa pind on paepealne ja sõmerliivane, kuid sellest hoolimata sitked saarlased rühivad teha tööd, mille tulemusena võib kõikjal näha kuldkollaseid lainetavaid viljapõlde ja nägusaid elamuid. Pealeselle võtavad need vaprad ja julged viikingite järeltulijad oma elu ülalpidamiseks veel lisa merelt, kalastades ja laevuritena kündes merede vahuseid laineid.

20. ja 21. augustil oli saarlasil võimalus näidata ka pühapäevast ilmet, võttes kõrge külalisena vastu Vabariigi Presidenti. Need päevad kujunesid saarlastele ajaloolisteks ja rahvuslikeks suurpäevadeks. Kogu Saaremaal valitses juba nädalaid suur elevus ja ootusemeeleolu. Tehti kõikjal hoolega ettevalmistusi. Seoses Vabariigi Presidendi külaskäiguga toimusid Kuressaares ka Kaitseliidu Saaremaa Maleva 20. aastapäeva pidustused.

Kava kohaselt Vabariigi President saabus pühapäeval Virtsu kell 9 hommikul. Sõit üle väina toimus aurikul “Meripoeg”. Ilm oli ilus ja meri peegelsile.

Samaks ajaks oli Kuivastu sadamasse kogunenud väga suurel arvul Muhu rahvast, naised valdavas enamuses nägusates muhu rahvariietes. Ametiisikutest olid kohal Saaremaa maavanem H. Otstavel, Kaitseliidu ülem kindral J. Orasmaa, Saaremaa kaitseülem kol. R. Teiman, Saaremaa maleva pealik kol. O. Särev ja teised.

Kaile oli rivistunud aukompanii koos lipu ja orkestriga.

Täpselt kell 9.40 teatasid fanfaarid Vabariigi Presidendi saabumisest. Veel mõni hetk, laev tasandas käiku, kõlasid kapteni energilised käsklused ja juba silduski “Meripoeg”, laevameeskonna rivistudes oma kõrge reisija maabumiseks.

Maavanem H. Otstavel ja Saaremaa kaitseülem kol. R. Teiman läksid laevale presidenti tervitama ja mõni minut hiljem astuski meie esimene Vabariigi President hümni helide saatel Muhu saare pinnale.

Saaremaa maleva pealik kol. O. Särev raporteeris Kaitseliidu aukompanii ülesrivistumisel, mispeale Vabariigi President tervitas aukompaniid. Väike kodutütar ulatas kodutütarde, noorte kotkaste ja värvirikastes rahvariietes Muhu noorte nimel kimbu Saare sõmerliival kasvavaid põllulilli.

Seepeale sammus Vabariigi President läbi kodutütarde ja noorte kotkaste spaleeride, jõudes sadamasilla lõppu püstitatud auvärava juure, mille ümbrus aina mustendas inimestest. Siin tervitas Vabariigi Presidenti Muhu rahva nimel vallavanem V. Tamm, kellele Vabariigi President vastas kõnega.

Presidendi sõnavõtu lõppedes ulatas naisorganisatsioonide esindajana Muhu Naiskodukaitse jaoskonna esinaine Presidendile lilli ning koor esitas laulu. Selle järele siirdusid Vabariigi President ja sotsiaalminister O. Kask koos saatjatega Kuivastu sadama kapteni majja, kus pakuti hommikukohvi.

Kell 10.30 algas matk Kuressaare. Saaremaa pinnal oli esimene peatus ette nähtud Tumala uue ja nägusa algkooli hoone juures. Jällegi laste spaleerid, lilled ja laul. Pöide rahva nimel tervitas riigi esimest kodanikku vallavanem ja Riigivolikogu liige A. Rei. Sõna võttis ka Vabariigi President.

Enne Kuressaare jõudmist peatuti veel Laimjala vallamaja juures, kus Presidenti tervitas väga hoogsate ja sütitavate sõnadega Saare küla algkooli juhataja V. Tiikmaa.

Teel Kuivastust Kuressaare oli maantee ääre kogunenud palju rahvast jälgima Vabariigi Presidendi ajaloolist sõitu.

Väga dekoratiivselt mõjusid auväravad, millede arv ulatus ligi 20. Muhu kiriku juures jälgis Presidendi sõitu terve kogudus õpetajaga eesotsas.

Kuressaare jõuti kella 12.20. Siin toimus Presidendi vastuvõtmine raekoja ees.

Tänavad olid inimestest tulvil. Kogu linn oli lipuehtes. Presidendi saabumisest teatasid fanfaarid. Presidendi väljudes autost raporteeris Kuressaare malevkonna pealik kapten M. Mikk, mispeale President tervitas aukompaniid. Seepeale ütles kogu linna rahva nimel tervitussõnu linnapea J. Perens.

Pühapäevaste pidustuste tulipunktiks oli paraad, mis tähistas ühtlasi ka Kaitseliidu Saaremaa Maleva 20. aastapäeva. Ei ole vana Kuressaare südalinn enne näinud sellast rahva kokkuvoolu, nagu see sündis pühapäeva lõuna ajal. Paraadi jälgijate arv ulatus 10.000-ni. Vabariigi President saabus paraadiplatsile täpselt kell 13.45. Pärast paraadi tervitamist algas malevkondade, noorkotkaste ja kodutütarde lippude õnnistamine, kus vaimuliku talituse pidasid luteri usu kombe järgi õpetaja E. Tõldsepp ja ap.-õigeusu kombe kohaselt Saaremaa praost V. Ristkokk [! Ristkok]. Lipud anti üle Vabariigi Presidendi poolt. Sellele järgnes Vabariigi Presidendi pikem kõne, hümn ja malevkonna pealiku kolonel O. Särevi tõotus Kaitseliidu valmisolekust, kui isamaa kutsub. Järgnes paraadimarss. Oma kõnes ütles President järgmist:

“Lugupeetud kaaskodanikud, armsad noored! Ma olen teile siin mitu lipu üle annud. See kõik ei ole ainult tühi kombetäitmine,mingisugune peovorm, vaid see, mis täna siinkohal praegu sündis, see on sügava ja suure tähendusega. Need, kes lipud on vastu võtnud ja tõotust annud, need peavad teadma, et nad oleksid alati valmis kui üks mees oma kodumaa kasuks töötama ja tema kaitseks, kui tarvis, ka langema.

Meie elame praegu rasketes aegades ja kõik teie teate, et terve maailm on täis samasugust suurt ärevust, mis valitses enne maailmasõda ja mis kõigile rahvastele ja ka eesti rahvale tõi kaasa rasked kannatuse aastad. Meie ei tea keegi, kuidas suudetakse ja osatakse need keerulised küsimused lahendada, mis praegu maailma ärevil hoiavad. Kuid on võimalik, et nende küsimuste lahendamine võib lõppeda suure ja raske verevalamisega. Ja teadke, see verevalamine, mis nüüd peaks tulema, jätab varju kõik need sõja raskused ja hädad, mis meie tundsime 20 aastat tagasi. Teie, noored, olete üles kasvanud sõjata, aga need, kes on läbi teinud sõja, need teavad, mis sõda õieti tähendab ja kui palju sõda nõuab kannatust ja ohvreid. Seepärast, lugupeetud kodanikud, kui meie oleme oma kaaskodanikele siin lipud välja annud võitluse tähistena, peame ka valmis olema kannatuse aegadel ohvriks tooma seda, mis meie maa, rahvas ja riik meilt nõuab ― see on välja astuma võitlusse oma õiguse, oma kodumaa rahu ja tuleviku eest. Ma ei kahtle sugugi, et see meie rahvas, kes 20 aastat rahus on elanud, kes oma riiki on üles ehitanud samm-sammult, kes on sõja viletsuse järele hakanud suure visadusega jälle oma uut elu looma, selle maha jätaks ja valmis ei oleks võitlusse astuma meie riigi, meie rahva ja meie parema tuleviku eest. See poleks enam eesti mees ega eesti naine, kes siis kahtlema lööks, kui on tarvis oma kalli kodumaa kaitseks võitlusse astuda. Palume kõik Jumalat, et ta hoiaks meid sõjakannatuste eest, sest meie ei taha kelleltki midagi ära võtta ega kellelegi midagi anda. Meie ei luba kellelgi oma kodumaa pinnast üle astuda ja siin oma vägivalda maksma panna. Kui see peaks juhtuma, siis astume kogu rahvas kui üks mees õigelt välja, ja need lipud, mis siin ja üle meie kodumaa lehvivad, on tähisteks, millede alla koguneb meie noori ja täisealisi, mehi ja naisi ühiseks jõuks vaenlasele vastu, ja teadku siis ka need, kes tahaksid meie kalli kodumaa pinnale tungida, et üle Eesti raja tulek ei ole kerge jalutuskäik. Selles oleme kõik kindlad ja julged! Ma olen kindel, et eesti rahvas on 20 aasta jooksul meie riiki sedavõrd armastama hakanud, et ta oma riigile ja maale ka kõige suurema ohvri toomisest, kui seda tarvis on, ei keeldu.

Ma olen seda siin täna teile meele tuletanud sellepärast, et palju inimesi on praegu ärevil, on kartus ― ei tea, mis tuleb, kas elu jälle raskemaks muutub jne. Ma ütlen, olge rahulikud, tehke rahulikult oma tööd ja teadke, et meie riigi valitsus teeb kõik selleks, et sõjahädaohtu karta ei oleks. See teade olgu maile kõigile kinnituseks. Olge rahulikud ja töötage rahulikult edasi!

Teile, noored, kes te siin lipud vastu võtsite ja tõotusi andsite, tähendaksin: olge valmis vastu võtma veel kord neid kohustusi ja õigusi, mis langevad teie õlgadele siis, kui vanad eest ära astuvad. Teie peate end ette valmistama tõsisele ja raskele tööle. Kui meie tahame oma riigis elada iseseisvate ja vabade kodanikkudena, siis ei pea teie oma töid ja talitusi täitma mingi palja kombe pärast, vaid peate oma kohuseid tõsiselt tundma õppima ja neid täie arusaamise ja tõsidusega täitma. Kui elame ainult nii, et välispidiselt teeme oma töö ära, et meil pole sisemist ega sügavamat kohusetunnet, siis ei leia meie tööst rahulolemist. Kui katsume tööst kõrvale hoida, siis ei arene meie mitte edasi.

Teie maa pole rikas, kehv on Saaremaa pind, kuid suure rõõmuga vaatan, kuidas elu teie kehval maapinnal areneb ja hoogu võtab. Võin öelda, et Saaremaal läbisõidul ma ei näinud veel ühtki lagunenud katusega hoonet, vaid siin näen elavat rahvast, kes rõhku paneb oma hoonete kohendamisele, kes loob uut kultuuri, ehitab uusi koolimaju. Näen rahvast, kes ei taha teistest maha jääda, kes oma viletsast maapinnast nagu nõiaväel välja võtab seda, mis teised jõukamad mujal ei oska ega suuda. Selle eest teile, saarlased, suur tänu ja tulevikuks palju jõudu ja edu! (Tormilised kiiduavaldused.)

Olen teie juure külla tulnud pikkade aastate järele. Ma oskan näha ja võrrelda. Ma olen vana inimene ja võtan seepärast mõnest väikesest asjast rohkem kinni kui teised mõnest tühjast jutust ja seletusest. Olen teie juures varem ja ka nüüd mõndagi ilusat tähele pannud, kui[d] nüüd olen seda rõõmsam iseäranis selle üle, et teil igal pool perekonnas näen oma 4―5 tervet, väikest, valgejuukselist ja punapõselist võsukest ja et teie vanemad ei karda, et laste kasvatamine teile raskeks võiks minna. Kuid selle eest teile, vanemad, südamlik tänu! Kasvatage üles edaspidi palju noorsugu, sellega te kasvatate häid jõudusid meie maale! Siis läheb vastu paremale tulevikule Saaremaa ja kogu meie Eesti Vabariik! (Vaimustatud kiiduavaldused, elagu-hüüded.)

Pärast paraadi tutvus Vabariigi President linnaga, külastades maavalitsuse hoonet, raekoda, linna algkooli ja ehitatavat maahaiglat.

Kell 17 algasid suured rahvapidustused Kuressaare lossi platsil, mida jälgis osalt ka Vabariigi President. Kõneles maavanem H. Otstavel. Eeskavalises osas olid võimlemisettekanded, rahvatantsud ja muusikalised palad.

Kell 18 tegi President väljasõidu Sõrve poolsaarele, kus ta tutvus Mõntu sadamas kohalike kalurite elu-oluga. Presidendile anti ülevaade Saaremaa kalandusest ja tutvustati Mõntu rajooni osatähtsust. Seepeale paluti President ja minister O. Kask koos saatjatega võrgumajja, kus pakuti kalurite maitsvaid saadusi.

Vabariigi President saabus Kuressaare tagasi kell 20.30.

Õhtul kell 21.30 andis Kuressaare linnavalitsus Vabariigi Presidendi auks õhtusöögi Kuressaare vanas ja ajaloolises piiskopilossis.

Samal ajal jatkusid rahvapidustused ja ilutulestik lossiplatsil, mis kestsid südaööni.

Vabariigi Presidendi Saaremaa külaskäigu teisel päeval toimus kavakohaselt pikem ringsõit saarel.

Vabariigi President ja minister O. Kask koos saatjatega lahkusid Kuressaarest kell 9 hommikul.

Enne ärasõitu kingiti Naiskodukaitse poolt Vabariigi Presidendile Saaremaa külaskäigu mälestuseks suur käsitsi kootud vaip, mille mustriks on kasutatud rahvuslikke motiive. Noorkotkaste poolt kingiti Vabariigi Presidendile laeva mudel Saaremaa kaarti kujutaval hõbealusel.

Teel Kaarmasse tehti peatus Kuigus, kus tutvuti Saaremaa väärtusliku maapõuevara “Saaremaa marmori” tootmistingimustega. Kuigu kivimurdudest on murtud kive juba sajandeid. Muuseas on ka Kuressaare piiskopiloss ehitatud kividest, mis on päritud Kuigu murdudest. Samuti on eksporteeritud Kuigust kive Riiga, kus neid kasutati suuremate hoonete ehitusmaterjalina.

Järgmisena oli peatus ette nähtud Kaarma maalinnuse juures, kuhu jõuti kella 10 paigu. Ligidalt ja kaugelt oli kokku valgunud palju ümbruskonna elanikke, kelle arv ulatus kaugelt üle tuhande. Maanteelt kuni maalinnuse keskel asetseva Saaremaa marmorist võidualtarini seisid noored kotkad ja kodutütred spaleerides ning nende taga tihe inimmüür, kelle elagu-hüüded ja tormilised ovatsioonid ei tahtnud lõpetada. Võidualtari ees ootas Vabariigi Presidenti õpetaja Tõldsepp, kes tervitas Presidenti Kaarma rahva nimel ning andis ülevaate Kaarma maalinnuse ajaloost. Ühtlasi palus ta Vabariigi Presidenti kaasa võtta väikese mälestusesemena laualipu nägusasti väljatöötatud Kaarma marmorist alusel.

Pärast Vabariigi Presidendi tervituskõnet Kaarma rahvale, sõideti Kaarmalt 10 km kaugusel asuvasse Eikla-Pilla sooasundusse. Soosse viiva tee algusesse oli püstitatud auvärav, mida kaunistasid soos kasvanud kuldkollased nisuvihud.

Eikla soo, mille suurus on umbes 1.300 ha, seisis kuni viimase ajani täiesti kasutamata, sealt ei saadud isegi heina. 1932. a. asutasid kohalikud talunikud veeühingu, mille abil soo kraavitati. See oli kulukas töö, mis läks maksma ligi 12 tuhat krooni. 2/3 sellest summast saadi toetusena valitsuselt. Tööde suurusest saame selge pildi, kui meenutame, et kraavide kogupikkus ulatab 24 km.

Soo tahenedes tasuti uudismaa loomisele ning seni on suudetud üles harida juba 500 ha, millel kasvatati algul nisu ja segavilja, minnes aast-aastalt üle kultuurheina kasvatamisele. Saak on hea.

Usinate Eikla sooharijatega jumalaga jättes lausus President neile sooje sõnu.

Ringsõit jatkus. Järgmmisena peatuti Kaali algkooli juures ja Karja kodumajanduskoolis, kuhu jõuti kella 13-ks. Kõikjal lipud, terve rida auväravaid ning rõõmsas pidumeeleolus inimesi, kellede arv ulatus tuhandeteni.

Vabariigi Presidendi külaskäigu viimane peatus Saaremaal oli Tagavere algkooli juures. Presidenti tervitas südamlikkude sõnadega koolijuhataja A. Rauk, mispeale Vabariigi President pöördus lühikese sõnavõtuga rahva poole.

Muhust läbisõidul peatuti veel Viira külas.

Seal külastas President Viira küla lasterikkaimat talu ― Vidriku talu, mille omanikuks on J. Karjane. Presidendile ja tema saatjatele pakuti pisut kehakinnitust. Enne ärasõitu Viira külast anti Presidendile edasi mälestusesemetena ilusad väljaõmmeldud toakingad ja vaip. Sellega oli Presidendi ringsõit lõppenud. Kuivastusse jõuti kell 17.10. Sadamasillal olid rivistatud aukompanii ja orkester. Sinna oli kogunenud ka palju rahvast. Eriti kauni pildi moodustas Muhu maanaiste rahvariietes rivi.

Vabariigi President jättis nüüd jumalaga kohalikkude seltskonnategelastega. Kogu rahva nimel anti presidendile üle nägus album ülesvõtetega Muhu saarest ja tema rahvast. Kohalik Naiskodukaitse jaoskond kinkis Presidendile Muhu vammuse ja maanaised väljaõmmeldud linase särgi, mille mustrites oli kasutatud rahvuslikke motiive.

Nüüd jättis President oma saatjatega jumalaga ja läks laevale, orkester mängis pidulikku marssi ning pikkamisi hakkas kaugenema Muhu rannik. Sadamasillal aga lehvitas rahvas veel kaua lilledega.

Saaremaa ajaloolised pidupäevad olid lõppenud.

Kuivastus asus President koos saatjatega aurikule “Meripo[e]g”. Kuna meri oli vaikne, siis kasutas president värskendavat meresõitu puhkuseks, mispärast pikendati reisi Rohuküla sadamani. Kell 20.20 jõuti Rohukülla, kust sõideti edasi autodel Tallinna.

Välja otsitud andmebaasist “http://et.wikisource.org/wiki/Vabariigi_Presidendi_K._P%C3%A4tsi_k%C3%BClask%C3%A4ik_Saaremaale”

Lehekülge viimati muudetud: 8. veebr. 2014 kell 08:42