Kodutütred, Noored Kotkad on südikad

Maaleht – http://www.maakodu.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=395

17.06.2004 Imbi Raikna

Kaitseliidu juurde 1930. a loodud skautlik organisatsioon Noored Kotkad ja Naiskodukaitse juurde 1932 loodud Kodutütred on tänapäevalgi elujõulised. Uute peavanemate ja noorte rühmajuhtide käe all tegutseb üle 7000 poisi-tüdruku.

Angelika Naris, Kodutütarde peavanem aastast 2002, oli veel 8 aastat tagasi Tallinna Arte gümnaasiumis algklassiõpetaja. Direktori soovil tuli noorel õpetajal oma II klassi tüdrukutest kodutütarde rühm moodustada.

Angelika sai tüdrukutega 4 aastat töötada, siis lahkus ta koolist ja läks Kaitseliitu Tallinna maleva noorteinstruktoriks.

“Oma rühm jäi mulle alles. Tallinnas lõin veel kaks rühma juurde ning organiseerisin kõikide Tallinna kodutütarde tegevust,” rääkis ta. Siis oli Tallinnas kodutütreid alla 100, nüüd aga on 13 rühma peale kokku 200 piigat.

“2002. aastal kuulutati välja uue peavanema konkurss, millest ma sõprade toel osa võtsin ja võitsin.”

Tarkusi ja oskusi

“Peavanemana püüan kursis olla ka rühma tavaeluga,” rääkis Angelika Naris enda algatatud rühmast, kellega ta praegugi korra nädalas kokku saab, samuti vanalinna koolide tüdrukutega.

Kodutütreks saab 8aastaselt ja kokku tuleb läbida kuus järku. Sügisel otsustatakse, milline järk valitakse ja millised teemad võetakse käsile süvendatult. Kas Eesti ajalugu, kodutütarde tarkused-oskused, skaudi- ja matkaoskused, turvalisus või midagi muud praktilist. Iga järk lõpeb testiga.

Praegu koostatakse vihikuid, kus on sees kõik järgu läbimiseks vajalikud materjalid ja testid.

“Iga rühm on oma juhendaja nägu,” kinnitas Angelika. “Kui rühma juht on käsitööõpetaja, tehakse rohkem käsitööd. Kui sportlane, siis matkatakse rohkem. Mina olin just moekooli lõpetanud, kui esimesed tüdrukud sain, ja meie praktiline pool algas lauakatmisega.”

Programm on kõigile kodutütardele ühine, kuid iga juhendaja saab oma tööle loominguliselt läheneda. Angelika mäletab eredalt üht Tallinna kodutütarde pannkoogipidu, kus tema II klassi tirtsud teise koha said.

Päev enne emadepäeva tehakse Tallinna kodutütardega igal aastal rännak Padise kloostri varemetesse, kus korjatakse emadele nurmenukke.

Paar korda kuus kohtutakse ringkonnana, on peetud näiteks kabevõistlusi. Üle-eestilisi üritusi saab aastas kokku 20.

“Kui kalendrit vaadata, siis on üle Eesti iga päev mitu kodutütarde üritust, sest rühmi ja salkasid on päris palju. Eelmisel aastal oli meil 610 ettevõtmist,” rääkis Angelika.

Korraldatakse tervisepäevi, matkamänge, karnevale, peetakse vabariigi aastapäeva ja emadepäeva… Siis veel jüripäeva üritused, lastehommikud, õppe- ja puhkelaagrid ning suured üleriigilised laagrid, mis on igal aastal ise maakonnas.

“Kodutütreks olemine paneb teistmoodi suhtuma Eestimaa loodusesse ja üldse inimestesse, annab sõbraliku ja avara maailmavaate ja uusi sõpru. Ning vaesemal maaperel on hea võimalus oma lapsele tasuta kõike seda pakkuda,” lisas nooruke peavanem.

Kui kodutütar on saanud 18aastaseks, võib temast saada rühmajuht. Aga mõnikord on rühmajuhiks nooremadki – näiteks kaks Tallinna tüdrukut, kes käivad alles XI klassis.

Rühmajuhi tööd tehakse tasuta. Või siiski…?

“Tasuks on laste rõõmsad silmad ja tänu!”

Igas maakonnas töötab peale rühmajuhtide kaks noorteinstruktorit, kes on palgalised ja kelle ülesanne on rühmajuhte koolitada ja aidata.

Angelika Narise sõnul võib kodutütar hiljem astuda Naiskodukaitsesse või kaitseväkke, aga see pole muidugi üldse kohustuslik.

Õed-vennad võidu

Kord tekkis Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku preestril Aivar Sarapikul Kaitseliidu ülema Benno Leesikuga elav diskussioon noorte teemadel ja viimane tegi Sarapikule ettepaneku kandideerida noorkotkaste juhiks.

Pärast kolme kuud mõtisklemist üksik-vahipataljonis said asjad selgeks ja Sarapik tuli Kaitseliitu tööle. Tõsi küll, algul avalike suhete osakonda. 17. aprillil 2003 sai temast aga Noorte Kotkaste peavanem.

Sarapiku sõnul on peavanema töö huvitav ja väljakutseid täis. Ta on korraldanud poistele langevarjuhüppe- ja lennukursused ning mini-Erna retke. Ühel päeval nädalas viivad tööülesanded mehe Tallinnast välja, kohtuma malevapealikega.

Tema sõnul annab noorkotkaks olemine sõpruskonna ja õiged väärtushinnangud. “See sunnib koos pingutama. Ja kindlasti on paljudele poistele põnev just sõjaline moment. Ise püüan praegu süstematiseerida Interneti sõjamänge. Need on poistele eriti huvitavad.”

Lehekülge viimati muudetud: 8. veebr. 2014 kell 08:42