Alates 1989

Kodutütarde organisatsiooni taassünnipäevaks võime lugeda 12 augustit 1989 aastal, millal noorkotkaste veterani Kalju Kresseli eestvõttel toimus Pärnumaal Tahkurannas president K. Pätsi mälestusansambli juures esimene vabariiklik endiste noorkotkaste ja kodutütarde kokkutulek. Kuna sel ajal ei olnud veel legaliseeritud Kaitseliit, siis toimus oma ridade koondamine ja noorterühmade moodustamine veteranide omaalgatuslikult. Esimesed noorterühmad hakkasid kujunema Tartus ja Tartumaal, Viljandis ja Viljandimaal ning aegamööda laienes mujalegi. Kui Eesti Kaitseliit taastati, hakkas selle peastaap uuesti juhtima ka oma noorteorganisatsioonide tegevust. 1992 aasta jaanuaris kinnitati ametisse Kodutütarde peastaap.

Esimene Kodutütarde rühm loodi 14. mail 1991. aastal Puhja Gümnaasiumis, kus kodutütarde pühaliku tõotuse andis 15 tütarlast. Rühma loojaks oli endine kodutütarde rühmavanem Leili Pajor. Järgnevalt loodi rühmad Viljandimaal, Pärnus, Ida – Virumaal ja Haapsalus.

1993
Liikmeid oli 550
Toimus esimene Keskvanemate kogu, kuhu kuulusid ringkonnavanemad. Arutluse all olid vormi teemad, aruandlus tegevusest, liikmepiletite sisseviimine. Vormide koha pealt arvati, et igal rühmal võiks olla oma vorm, et igal rühmal siis ühesugune.

1994
Toimus esimene suurlaager Petsakul, mis oli mõeldud näidislaagriks, kus kõik saaks kogemusi omandada. Lisaks toimus Lõuna- Eestis Trepimäel suurem laager. Tähistati Laidoneri sünniaastapäeva.
II Keskvanematekogu kinnitas põhimääruse muudatuse- Kodutütred alluvad otse Kaitseliidule, mitte Naiskodukaitsele. Põhimäärus kinnitati ka Kaitseliidu ülema poolt.Kodutütarde põhimäärus kinnitati Kaitseliidu ülem apoolt.

1995
Toimus II suurlaager Karksi- Nuial, osalejaid 200.Tegutses 11 ringkonda, 70 rühmaga, kodutütreid 1140. Toimusid juhtide koolitused Lõuna- Eestis Ülle Närska eesvedamisel.
Osaleti Võidupüha paraadil Pärnus. Hakati tähelepanu pöörama järgukatsetele.

1996
Liikmeid oli 1064
Suurlaager toimus Lelles. Tähistati Kodutütarde 64. aastapäeva Hellema talus Arukülas. Ringkondades olid põhiüritusteks erinevate aastapäevade tähistamised ning jõulupidu. Jätkus juhtide koolitus. Suuremat tähelepanu pöörati salkade tööle.

1997
Liikmeid 1271.
Suurlaager toimus Valgamaal Harglas. Kinnitati uus põhimäärus Kaitseliidu Vanematekogu poolt. Aasta suursündmuseks oli Kodutütarde 65. aastapäeva tähistamine Pirital, kus annetati Kodutütardele lipp.

1998
Liikmeid oli 1285
Toimus V Suurlaager Võrumaal. Valmistati kodutütarde hoolsuspaelad ja töötati välja nende väljastamise kord. Alustas matka- ja laagrijuhi kursus Lõuna- Eestis. Ringkondades oli põhirõhk Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel.
Suri Kodutütarde peavanem Maret Lepik.

1999
1. aprillil kinnitati Kodutütarde peavanemaks Anne Eenpalu
Esimest korda toimusid perepäevad, osaleti võidupühaparaadil Valgas, toimus kunsti- ja käsitöönäitus, korraldati ringkonnavanemate ja instruktorite õppepäevad Suurupis.

2000
liikmeid 2050
Toimus väga palju erinevaid esinemisi avalikel üritustel, perepäevad, laululaagrid Kodutütarde aastapäeval ning Kaitseliidu taasloomise aastapäeval, käsitöö- ja kodukaunistamise kursused
Kodutütarde patrooniks sai proua Helle Meri.

2001
liikmeid 3421
7.aprill kinnitati Kodutütarde põhikiri Kaitseliidu Keskkogul
Üleriigilised üritused: laululaagrid, käsitöö ja toiduvalmistamise kursused, juhtide koolitusi, looduse korrastustööd, preemiapäeavad Lagedil, toimus õle mitme aasta suurlaager Hirvemäel Põlvamaal.
Kodutütarde vormile lisandus vöökott.

2002
liikmeid 3525
6. mail kinnitati Kodutütarde peavanemaks Angelika Naris
Traditsiooniliste ürituste kõrval tähistati Kodutütarde 70. aastapäeva, toimus Kodutütarde kongress ning esimene ühine suurlaager Noorte Kotkastega Rannal Jõgevamaal.
Valmis tunnustusristi statuut.

2003
liikimeid 3783
Esmakordselt lülitati kodutütarde tööplaani võistlusmatk”Ernake” , laskejooksu võistlus, laskevõistlus, kabevõistlus. Toimus omaloomingukonkurss “Minu kodumaa”, mille tulemusena valmis isamaaline almanahh.
Kaasajastati järgukatsete kavad. Viidi sisse koostöö Läti ja Leedu sarnaste noorteorganisatsioonidega. Toimima hakkas koduleht.

2004
Liikmeid 4003
Traditsiooniliste ürituste kõrval toimus meditsiinivõistlus. Kirjeldati erikatsed, kinnitati juhi koolituskava. Toimus rühmapäevikute konkurss. Palju oli koolitusi nii vabatahtlikele kui ka palgalistele noortejuhtidele. Sõlmiti koostöösidemed Rootsi Püstollaske Liiduga.

2005
liikmeid 3956
Tegevuskavva lisandus nooremate kodutütarde matkamäng. Pealinnalaagri raames toimus Noorte Suurkogu. Toimusid erialalaagrid (muusika ja ohutus). Kinnitati vabatahtliku noortejuhi kursus ja toimus esimene noortejuhi kursus Alus Kaitseliidu Koolis. Kaitsti üle hulga aja magistritöid.Toimus erialamärkide konkurss. Viidi sisse koostöö Rootsi Kodukaitsega. Ilmus järjekordne isamaaline almanahh “Kodutütre seadused”

2006
liikmeid 3788
Tegevuskavva lisandus kodutütarde oskuste võistlus ning osaleti Kalevi võimlemispoel oma kavaga. Ringkondades korraldati hulgalislet erialalaagreid. Kinnitati salga- ja rühmajuhi koolituskava. Lisandus koostöö Soome Riigikaitse Õpetuse Kooliga. Esmakordselt toimus noortejuhtide õppelaager Hiiumaal.

2007
liikmeid 3715
Kodutütarde 75.aastapäeva tähistamine “Estonia” kontsertsaalis, Kaarli kirikus õnnistati kõikide ringkonande uued lipud ning ka Kodutütarde üldlipp, toimus Naiskodukaitsega ühine konverents “Aknad ja antennid- eesvedajad ja”, Kodutütarde suurkogu kinnitas teesid järgmiseks viieks aastaks. Koostööpartnerite nimekirja lisandus Norra Kodukaitse.
Tegevusplaanis olid traditsiooniliselt suusatamine, omaloomingukonkurss, Ernake, suurlaager, nooremate matkamäng, koolitusüritused. Lisandusid laululaager, esmaabivõistlus, laskeorienteerumine, noortejuhtide laager.
1.detsembril kinnitati Kodutütarde kodukord Kaitseliidu Keskjuhatuse poolt.
Valmis film kodutütarde tegemistest “Kodutütre aastaring”.

Lehekülge viimati muudetud: 8. veebr. 2014 kell 08:42